Erkki Mäeväli 01.05.2020 haugipüük merel
Alates tänasest võib merel haugi püüda ja seda tegime ka meie, kes hommikul varakult merele sättisime. Juba paar päeva varem uuris Tauno, et mis ma esimesel mail teen ja kuhu lähen. Küsisin siis otse, et mis sa keerutad, ütle välja, et tahad merele minuga minna. Saigi siis kokkulepitud, et hommikul viiest saame kokku ja võtame suuna mere suunas.
Eelmise päeva õhtul sain Salmolt paar uut ritva ja sättisin ka nendest ühe kaasa, et siis proovida kas on ka hea ritv ja rull. Jõudsime ilusti tervelt sadamasse hoolimata mitmest kohtumisest metskitsedega. Seadsime asjad valmis ja asusime teele, ise tuult ja laineid trotsides. Vett viskas päris hoolega kohati paati. Kohavaliku suhtes oli üks kamraadidest suhteliselt skeptiline aga lohutasin teda, et küll me midagi ikka saame. Tema ise oli see, kes oli oma rekordkala püüdma tulnud.
Kui püügipaika jõudsime oli meil seltsiks veel üks paatkond, kes samuti samasse kohta olid tulnud. Landid otsa ja püük võis alata. Ja ei läinudki kaua mööda, kui kõrval olev paatkond esimese kala sai ja siis juba mina esimese 4+kg kala paati tõmbasin. Meestel läksid näod naerule kohe ja lootuse säde rekordkalast hakkas silmis sätendama. Kui olin toimetused oma kalaga lõpetanud ja edasi püüdma asunud oli varsti ka Meelisel kala otsas ja see oli tema uus rekord kodumaa vetes. Kaal näitas üle viie kilogrammi ja Meelis lasi teele rõõmuhõisked. Nüüd oli Tuulepoiss veel vaid kalata ja jäi vaid loota, et temagi käe kalaseks saab. Õige pea oli Meelisel jälle kala otsas ja see juba veelgi suurem. 7,6kg ja järjekordsed hõisked ja käepigistused said rõõmsa kalamehe poole teele saadetud. Jälle uus rekord.
Nüüd oli jälle minu kord, sest kala oli minu landi üles leidnud ja kala oli korralik, sest nägime ju teda kohe kui ta paadi juures lanti jõuliselt haaras. Ilus suur mamma ei tahtnud kohe kuidagi end kätte anda, sest pani kohe paadi alla punuma. Natuke meelitamist ja saime ta paadi alt välja ja seejärel kahva. Järgnes kaalumine, pildistamine ja kala vabastamine. Kala kaalus 8,2kg ja ujub ilusti edasi.
Elamusi oli juba päris piisavalt selleks hommikuks aga sellega see trall ei lõppenud. Korduvad järgiujumised ilusate suurte kalade poolt ja siis veel kaks umbes 7-8kg kala mis minul ja Meelisel otsast ära läksid paadi juures. Kalad said minema kuna me ei suutnud neid paadi lähedal ära haakida korralikult. Lantideks olid meil peamiselt plekid, minul Sohni ja Meelisel Williamsi toodang. Minul oli uus Lucky Johni Anira 34 ritv, millel pikkust 2,49 ja test 8-34gr. Soovitan soojalt seda ritva, väga hea ja mugav oli terve päev püüda sellega. Eelmisel õhtul uuele Lucky John Anira fc8 rullile peale keritud nööri oli natuke palju saanud ja sellepärast pidin algul paar pusa välja lõikama aga peale seda toimis kõik kui õlitatud. Uus rull ja ritv töötasid koos hästi. Rulli väikeseks miinuseks võiks lugeda seda, et natuke kergema käiguga võiks olla aga muidu väga hea. Seda komplekti julgen soovitada küll merel haugi püüdmiseks, sest selle 8kg haugi väsitamine ja väljapüüdmine oli vaid nauding sellega.
Aga tagasi nüüd meie seikluste juurde merel, sest kaladel oli meile veel elamusi pakkuda. Vahepeal oli ka Tauno kala näinud järgi ujumas ja lõpuks ka oma landi otsa meelitanud ühe 4kg kaaluva haugi. Enam täpselt ei mäletagi kui palju kontakte kaladega oli aga päeva suurima kala au sai endale Meelis ja sellega jälle uuendas oma rekordit. Seekord oli otsas kala, mis haaramise hetkel lõi peaaegu tal ridva käest. Pauk oli nii kõva ja ega kala ka kehvem polnud. Natuke oskuslikku kala väsitamist ja kahvas ta oli ning seekord näitas kaal 10,2kg. JEEEE JESSSS ja palju muid hoiskeid tuli nii tema, kui ka meie suust. Tegime jälle kiired klõpsud ja tagasi vette ta läkski. Kõik suuremad kalad, mis me tagasi lasime olid veel marja täis ja loodame, et nad saavad rahulikult oma kudemisega lõpule.
Meie püük kestis aga rahulikult edasi ikka ja jälle erinevate haugidega tutvust tehes, kui ühel hetkel kadus tuul ja kala suu lukku pani. Alla me ei andnud ja proovisime ikka veel ja mõned ujusid vahepeal veel landile järgigi aga kehvaks oli kogu võtt jäänud. Siis võtsime vastu üksmeelse otsuse, et aitab küll ja läheme koju. Teel koju sai suurima vaeva nägija vaikselt paadis tukastadagi, eks tal olid emotsioonid ikka päris laes. Elamusi olime saanud ju küll ja veel ning kala oli ka mida koju küpsetamiseks viia.
Edukat hooaja algust kõigile kalastajatele.
Eelmise päeva õhtul sain Salmolt paar uut ritva ja sättisin ka nendest ühe kaasa, et siis proovida kas on ka hea ritv ja rull. Jõudsime ilusti tervelt sadamasse hoolimata mitmest kohtumisest metskitsedega. Seadsime asjad valmis ja asusime teele, ise tuult ja laineid trotsides. Vett viskas päris hoolega kohati paati. Kohavaliku suhtes oli üks kamraadidest suhteliselt skeptiline aga lohutasin teda, et küll me midagi ikka saame. Tema ise oli see, kes oli oma rekordkala püüdma tulnud.
Kui püügipaika jõudsime oli meil seltsiks veel üks paatkond, kes samuti samasse kohta olid tulnud. Landid otsa ja püük võis alata. Ja ei läinudki kaua mööda, kui kõrval olev paatkond esimese kala sai ja siis juba mina esimese 4+kg kala paati tõmbasin. Meestel läksid näod naerule kohe ja lootuse säde rekordkalast hakkas silmis sätendama. Kui olin toimetused oma kalaga lõpetanud ja edasi püüdma asunud oli varsti ka Meelisel kala otsas ja see oli tema uus rekord kodumaa vetes. Kaal näitas üle viie kilogrammi ja Meelis lasi teele rõõmuhõisked. Nüüd oli Tuulepoiss veel vaid kalata ja jäi vaid loota, et temagi käe kalaseks saab. Õige pea oli Meelisel jälle kala otsas ja see juba veelgi suurem. 7,6kg ja järjekordsed hõisked ja käepigistused said rõõmsa kalamehe poole teele saadetud. Jälle uus rekord.
Nüüd oli jälle minu kord, sest kala oli minu landi üles leidnud ja kala oli korralik, sest nägime ju teda kohe kui ta paadi juures lanti jõuliselt haaras. Ilus suur mamma ei tahtnud kohe kuidagi end kätte anda, sest pani kohe paadi alla punuma. Natuke meelitamist ja saime ta paadi alt välja ja seejärel kahva. Järgnes kaalumine, pildistamine ja kala vabastamine. Kala kaalus 8,2kg ja ujub ilusti edasi.
Elamusi oli juba päris piisavalt selleks hommikuks aga sellega see trall ei lõppenud. Korduvad järgiujumised ilusate suurte kalade poolt ja siis veel kaks umbes 7-8kg kala mis minul ja Meelisel otsast ära läksid paadi juures. Kalad said minema kuna me ei suutnud neid paadi lähedal ära haakida korralikult. Lantideks olid meil peamiselt plekid, minul Sohni ja Meelisel Williamsi toodang. Minul oli uus Lucky Johni Anira 34 ritv, millel pikkust 2,49 ja test 8-34gr. Soovitan soojalt seda ritva, väga hea ja mugav oli terve päev püüda sellega. Eelmisel õhtul uuele Lucky John Anira fc8 rullile peale keritud nööri oli natuke palju saanud ja sellepärast pidin algul paar pusa välja lõikama aga peale seda toimis kõik kui õlitatud. Uus rull ja ritv töötasid koos hästi. Rulli väikeseks miinuseks võiks lugeda seda, et natuke kergema käiguga võiks olla aga muidu väga hea. Seda komplekti julgen soovitada küll merel haugi püüdmiseks, sest selle 8kg haugi väsitamine ja väljapüüdmine oli vaid nauding sellega.
Aga tagasi nüüd meie seikluste juurde merel, sest kaladel oli meile veel elamusi pakkuda. Vahepeal oli ka Tauno kala näinud järgi ujumas ja lõpuks ka oma landi otsa meelitanud ühe 4kg kaaluva haugi. Enam täpselt ei mäletagi kui palju kontakte kaladega oli aga päeva suurima kala au sai endale Meelis ja sellega jälle uuendas oma rekordit. Seekord oli otsas kala, mis haaramise hetkel lõi peaaegu tal ridva käest. Pauk oli nii kõva ja ega kala ka kehvem polnud. Natuke oskuslikku kala väsitamist ja kahvas ta oli ning seekord näitas kaal 10,2kg. JEEEE JESSSS ja palju muid hoiskeid tuli nii tema, kui ka meie suust. Tegime jälle kiired klõpsud ja tagasi vette ta läkski. Kõik suuremad kalad, mis me tagasi lasime olid veel marja täis ja loodame, et nad saavad rahulikult oma kudemisega lõpule.
Meie püük kestis aga rahulikult edasi ikka ja jälle erinevate haugidega tutvust tehes, kui ühel hetkel kadus tuul ja kala suu lukku pani. Alla me ei andnud ja proovisime ikka veel ja mõned ujusid vahepeal veel landile järgigi aga kehvaks oli kogu võtt jäänud. Siis võtsime vastu üksmeelse otsuse, et aitab küll ja läheme koju. Teel koju sai suurima vaeva nägija vaikselt paadis tukastadagi, eks tal olid emotsioonid ikka päris laes. Elamusi olime saanud ju küll ja veel ning kala oli ka mida koju küpsetamiseks viia.
Edukat hooaja algust kõigile kalastajatele.
Lisa kommentaar