Eesti Kalastajate Selts esitas Aasta Kala kandidaadiks ahvena, et juhtida tähelepanu ahvena tööstuslikule ülepüügile.

Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala. Ahven elab Eestis peaaegu kõikjal, kus leidub veidigi elamiskõlbulikku vett. Ta on paljudele kalastajatele esimene saakkala ja mõnel juhul ka viimane. Talvel on ahven meie vete peamisi püügikalasid.
Ahvenal esineb kaks vormi: kaldaäärne ehk rohuahven ja pelaagiline ehk süvaveeahven. Rohuahvena põhitoiduks on zooplankton ja putukavastsed ning ta kasvab aeglasemalt. Pelaagilise ahvena toidu moodustavad juba rohkem eluskalad, mistõttu ta kasvab kiiremini ja suuremaks – ehe tõestus sellest, et kala süües arened rohkem. Et ahvena pikkuse kasvu kiirus on geneetiliselt mõnevõrra piiratud, kasvab ta küpsemas eas rohkem laiemaks ja kõrgemaks, tundudes mõnikord küürakana. Küürakaks või suisa sakiliseks võib ta kasvada ka välistest keskkonnamõjudest tingituna, nagu näiteks Uljaste „mutandid“.
Ahven on maitsvamaid Eesti kalu. Teda hinnatakse ka mujal. Erinevalt „punasest“, on ahvenast pea võimatu isu täis süüa. Linnalegend räägib, et Eesti ahven saab nii mõnegi Alpi mägirestorani menüüs nimeks kohaliku mägiahvena.
Meres on ahvena alamõõt 19 cm. Selles pikkuses arvatakse ahvenad saavat suguküpseks ja vähemalt korra kudeda. Teadlased on soovitanud alamõõdu suurendamist, võimaldamaks ahvenal vähemalt paari kudemistsüklit. Niimoodi ei avalda juhuslik halb kudemisaasta nii suurt mõju ahvenakarja suurusele.
Tööstuslikult püüti 2020. aastal Eestis 748,68 tonni ahvenat, sellest 60% Liivi lahest. Teadlased on korduvalt viidanud ahvena tööstuslikule ülepüügile ja vajadusele suurendada alamõõtu, ikka selleks, et meie vetes elaks arvukas ja elujõuline populatsioon.
Ahven, nii tavaline ja samas nii eriline kala väärib Aasta kala nimetust.

Teadlased: "Oleks mõistlik kehtestada rannikumeres kevadine ahvenapüügikeeld (1 kuu)." Soovitused kalavarude haldamiseks Eesti vetes

"Täiendavate regulatsioonide rakendamise osas peaks mõtlema ennekõike ahvenavaru majandamisele. Oleme esitanud ettepanekud ahvena alammõõdu suurendamiseks. Samuti oleks mõistlik kehtestada rannikumeres kevadine ahvenapüügikeeld (1 kuu). Kevadise ahvena kokkuostuhind on madal, kuna kala on palju, kala kvaliteet on madal ja fileerimisel on filee osakaal kalast väike. "

Suur osa ahvenast püütakse Pärnu lahel kudeajal aprillis ja mais

Pärnu lahel ahvena kudeajal püügil olevad kaldaäärsed mõrrad

Keskkonnaministeerium 2022. aastal rannakalanduse püügivõimalusi ei vähenda

"Eesti mereinstituudi teadlased soovitavad kalavarude parandamiseks vähendada Saare maakonnas püügikoormust 40 protsenti, Soome lahes ja Pärnu maakonnas aga koguni viis korda." Saarte Hääl 22.09.2021

"Tuus lisas, et sel aastal keskkonnaministeerium püüniste arvu veel ei vähenda. “Kui me aga probleemiga ei tegele, lõpeb asi sellega, et ELF kirjutab jälle paar artiklit selle kohta, kuidas Eestis majandatakse mingit kalaliiki jätkusuutmatult ja kutsutakse inimesi üles kala mitte ostma,” rääkis Tuus. See on aja küsimus, kui uued põlvkonnad üleskutset kuulda võtavad ja polegi kaluritel oma saaki kuskile enam müüa." Saarte Hääl 22.09.2021

"“Ahvena kõrge ei hind ei tule sellest, et meie oma inimesed seda kõrge hinnaga ostavad, vaid et Euroopa ostab,” selgitas ta. Kui Euroopa suured kaupluseketid Eestis ahvena ostmisest loobuvad, on see meie kaluritele suur probleem." Saarte Hääl 22.09.2021

Tutvu Eesti mereinstituudi teadlaste uurinuga "Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele" SIIN