Foto: Reigo Ahven, pilt laupäevase kena mõõdukalaga Meriforelli entusiastide grupist

Reigo Ahvenat tunnustati vabatahtliku tegevuse eest teadlikkuse tõstmisel paisude negatiivse mõju ja kestliku kalanduse osas. 

Visioon avatud tammist, mida Reigo kirjeldas enda võidukõnes.
Niimoodi säilib muinsuskaitseline väärtus ja lõhilased pääseksid enda ajaloolistele kudealadele.
Vaata visualiseerivat videot vabast Jägalast SIIT. "Ma luban ma panen selle (Keskkonnaauhinna) esikusse välisukse ette ja ma korjan selle ära ning riiuli peale sellel hetkel, kui on taastatud Jägala jõe naturaalne vool" ütles Reigo Ahven enda Keskkonnaauhindade võidukõnes.

LOE LISAKS JÄGALA JÕE ALAMJOOKSUL TOIMUVA KOHTA:

1. Hüdroenergia jaoks liiga väikese jõe langu ja vooluhulga tõttu on Jägalal energiatootnisest saadav kasum potentsiaalsest kalandustlikust väärtusest mitu korda väiksem. 

Elurikkust ei saa rahasse panna, kuid Jägala alamjooksu potentsiaalne kalanduslik väärtus ületab mitmekordselt Wooluvabrik OÜ kasumit (jääb majandusaastaaruannete järgi 45 024 - 90 262 euro vahele).

Jägala alamjooksu potentsiaalsest kalanduslikult väärtusest moodustab ning 34 100 eurot rannakalandus ja 222 200 eurot harrastuspüük, kokku 256 300 eurot. Uuringu koostas Rein Järvekülg, uuring on leitav SIIT
Linnamäe hüdroenergiajaama haldava Wooluvabrik OÜ kasumiaruanne. Rootsis võttis analoogne energiafirma suurema tootmisvõimsusega jaamad vabatahtlikult maha, et tagada siirdekaladele vaba ränne kudealadele.
Loe Rootsi näitest lähemalt SIIT

2. Näide Soomest, kuidas loodus- ja muinsuskaitse koos eksisteerivad SIIT.
3. Lõhe ja meriforelli päästeoperatsioon Linnamäe Hüdroenergiajaama erosiooni peatava rajatise ja tammi vahele tekkivast basseinist SIIT.