LINNAMÄE PAIS: Arhitektide liit tegeleb väärarusaamade levitamisega
1924. aastal valminud ja 2002. aastal taastatud hüdroelektrijaam
Toeta vaba Jägala jõge allkirjaga: https://petitsioon.ee/aita-taastada-jagala-lohejogi
Toeta vaba Jägala jõge allkirjaga: https://petitsioon.ee/aita-taastada-jagala-lohejogi
8. veebruaril avaldatud pressiteates väidab Eesti Arhitektide Liit, et Linnamäe paisu avamise positiivne mõju jääb looduskeskkonnale väikeseks, Linnamäel hüdroenergia tootmise lõpetamine pidurdaks rohepööret ning püütakse jätta petlik mulje, nagu tuleks looduskaitse eesmärkide saavutamiseks lammutada terve kompleks.
1. "EALi hinnangul on Linnamäe paisu lammutamise kava oletatav positiivne mõju keskkonnale minimaalne, kaladele avaneks Linnamäe paisu lammutamisega üksnes Jägala jõe umbes kolme kilomeetri pikkune lõik kuni Jägala joani."
Eestis napib kärestikulisi, ja looduslikke kiirevoolulisi jõelõike. Linnamäe hüdroelektrijaama ja Jägala joa vahel tõuseb maapind ligi 20 meetrit, seetõttu asub jõelõigul hulgaliselt kärestikke. Mida käredam on vesi, seda enam saavad nii kalad kui ka arengujärgus olevad vastsed hapnikku. Teadlaste arvutuste kohaselt jääb paisjärve ja joa alla lõhilastele sobivaid kudealasid 7,6 hektari jagu ning Jägala alamjooksult võiks laskuda 8500 lõhe noorjärku ja 2 300 kaheaastast meriforelli isendit. Jägala jõe olukorra võrdlemine Pärnu jõe ning Sindi tammiga ei päde - kudealade maht ja jõe pikkus ei ole võrdelises seoses. Jägala jõge võiks pigem võrrelda Keila jõega, kus juga tuleb vastu veel palju lühema distantsi järel (Keila jõel asub juga 1,75km kaugusel suudmest, Jägalal 4,7km kaugusel), ent tegemist on siiski lõheliste jaoks ühe parima kudejõega Soome lahes. 2015. aastal laskus Keila jõest hinnanguliselt koguni 12 000 lõhe noorjärku.
2. "Paisu lammutamisega tekitatakse kahju taastuvenergia tootmisele ja rohepöördele."
Eestis moodustab hüdroenergia kõigest 1,2% kogu taastuvenergia toodangust, Linnamäe panus sellesse on vaid 0.2%.
2020 aastal otsustas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et Linnamäe HEJ elektritootmine ei ole avalikkuse jaoks esmatähtis ega erakordselt oluline kuna jaama netovõimsus on liiga madal. (Elutähtsa teenuse elektrijaama netovõimsus peab olema suurem kui 200 MW, Linnamäel on see 1,2 MW).
3. "Linnamäe hästi säilinud ansambel koos paisu, hüdroelektrijaama ja rippsillaga moodustab väärtusliku tööstusarhitektuuri ansambli, mille lammutamine või rikkumine on liidu hinnangul välistatud."
Normaalse keskkonnaseisundi taastamine ei eelda terve kompleksi lammutamist, vaid ava tammi sisse tegemist. Lõpetatakse üleujutus ning lõppeb elektritootmine.
EAL väidab, et tegemist on hästisäilinud kompleksiga - täpsustama peaks, et kompleks hävis II maailmasõja käigus, 1970ndate olukorda on võimalik näha legendaarses Tarkovski Stalkeri filmis. Hüdroelektrijaam taastati alles 2002. aastal.
Kuvatõmmis vaba Jägala alamjooksu visualiseerivast videost
Muinsus- ja looduskaitse saavad eksisteerida. Parim näide asub Soomes Hiitolanjokil, kus sama projekti raames avati kaladele rändetee ja taastati ajaloolised hüdroelektrijaama hooned.
Anna oma allkiri vaba Jägala jõe toetuseks:
https://petitsioon.ee/aita-taastada-jagala-lohejogi
1. "EALi hinnangul on Linnamäe paisu lammutamise kava oletatav positiivne mõju keskkonnale minimaalne, kaladele avaneks Linnamäe paisu lammutamisega üksnes Jägala jõe umbes kolme kilomeetri pikkune lõik kuni Jägala joani."
Eestis napib kärestikulisi, ja looduslikke kiirevoolulisi jõelõike. Linnamäe hüdroelektrijaama ja Jägala joa vahel tõuseb maapind ligi 20 meetrit, seetõttu asub jõelõigul hulgaliselt kärestikke. Mida käredam on vesi, seda enam saavad nii kalad kui ka arengujärgus olevad vastsed hapnikku. Teadlaste arvutuste kohaselt jääb paisjärve ja joa alla lõhilastele sobivaid kudealasid 7,6 hektari jagu ning Jägala alamjooksult võiks laskuda 8500 lõhe noorjärku ja 2 300 kaheaastast meriforelli isendit. Jägala jõe olukorra võrdlemine Pärnu jõe ning Sindi tammiga ei päde - kudealade maht ja jõe pikkus ei ole võrdelises seoses. Jägala jõge võiks pigem võrrelda Keila jõega, kus juga tuleb vastu veel palju lühema distantsi järel (Keila jõel asub juga 1,75km kaugusel suudmest, Jägalal 4,7km kaugusel), ent tegemist on siiski lõheliste jaoks ühe parima kudejõega Soome lahes. 2015. aastal laskus Keila jõest hinnanguliselt koguni 12 000 lõhe noorjärku.
2. "Paisu lammutamisega tekitatakse kahju taastuvenergia tootmisele ja rohepöördele."
Eestis moodustab hüdroenergia kõigest 1,2% kogu taastuvenergia toodangust, Linnamäe panus sellesse on vaid 0.2%.
2020 aastal otsustas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et Linnamäe HEJ elektritootmine ei ole avalikkuse jaoks esmatähtis ega erakordselt oluline kuna jaama netovõimsus on liiga madal. (Elutähtsa teenuse elektrijaama netovõimsus peab olema suurem kui 200 MW, Linnamäel on see 1,2 MW).
3. "Linnamäe hästi säilinud ansambel koos paisu, hüdroelektrijaama ja rippsillaga moodustab väärtusliku tööstusarhitektuuri ansambli, mille lammutamine või rikkumine on liidu hinnangul välistatud."
Normaalse keskkonnaseisundi taastamine ei eelda terve kompleksi lammutamist, vaid ava tammi sisse tegemist. Lõpetatakse üleujutus ning lõppeb elektritootmine.
EAL väidab, et tegemist on hästisäilinud kompleksiga - täpsustama peaks, et kompleks hävis II maailmasõja käigus, 1970ndate olukorda on võimalik näha legendaarses Tarkovski Stalkeri filmis. Hüdroelektrijaam taastati alles 2002. aastal.
Kuvatõmmis vaba Jägala alamjooksu visualiseerivast videost
.jpg)
Muinsus- ja looduskaitse saavad eksisteerida. Parim näide asub Soomes Hiitolanjokil, kus sama projekti raames avati kaladele rändetee ja taastati ajaloolised hüdroelektrijaama hooned.
Anna oma allkiri vaba Jägala jõe toetuseks:
https://petitsioon.ee/aita-taastada-jagala-lohejogi
Lisa kommentaar