Miks ei ole Eestis hüdroenergia tootmine mõistlik?
Eestis moodustab hüdroenergia vaid 1,2% kogu taastuvenergia toodangust, Linnamäe panus sellesse on vaid 0.2%.
Foto: e-Koolikott
Seoses energiahindade kasvuga võib näha siin-seal kommentaariumites küsimusi, et miks Eestis nii vähe hüdroelektrijaamu on?
Vastus on lihtne. Eestis on küll palju jõgesid, kuid suuremal osal neist puudub hüdroenergiatootmiseks piisav vooluhulk ja lang. Ainus arvestatavas koguses energiat tootev hüdroelektrijaam asub Narva jõel, mis kuulub Venemaale. Sarnaselt Jägalale on ka Narvas lõhe looduslik populatsioon välja surnud hüdroenergia tootmise tõttu. Nendes jõgedes on lõhe alles vaid tänu asustatud noorjärkudele. Rootsis hüdroelektrijaama põhjustatud veerežiimi muutuse tõttu hukkunud lõhe Foto: Martin Falklind
VÄIKE VOOLUHULK: Suvel kuivab Wooluvabriku käive sõna otseses mõttes kokku
Linnamäe hüdroelektrijaama haldava Wooluvabrik OÜ käive kvartalite kaupa
Allikas: Äripäeva Infopank
Kui talvel ja kevadel jääb Wooluvabriku käive 50 000 - 100 000 euro vahele, siis suvel võib väikese vooluhulga tõttu jääda see alla 10 000 euro. Sügiseti jääb see 50 000 euro kanti. Energiajulgeolekut Jägalal paisutamise jätkamiseks põhjusena tuua ei saa.
3,4 kilomeetri pikkuse jõelõigu kalanduslik väärtus on 256 000 eurot
Jägala alamjooksu kalandusliku väärtuse skeem, koostatud Rein Järvekülje uuringu alusel.
Infograafika: Eesti Kalastajate Selts
Linnamäe paisjärve ja Jägala joa alla jääb üle 7,5 hektari jagu potentsiaalseid lõhilaste kudealasid.
Teadlased on Jägala potentsiaalseks kalanduslikuks väärtuseks arvutanud 256 000 €, Linnamäe hüdroelektrijaama haldava Wooluvabrik OÜ ärikasum jääb majandusaastaaruannete järgi vaid 45 024 - 90 262 € vahele.
Anna oma allkiri vaba Jägala jõe toetuseks: https://petitsioon.ee/aita-taastada-jagala-lohejogi
Vastus on lihtne. Eestis on küll palju jõgesid, kuid suuremal osal neist puudub hüdroenergiatootmiseks piisav vooluhulk ja lang. Ainus arvestatavas koguses energiat tootev hüdroelektrijaam asub Narva jõel, mis kuulub Venemaale. Sarnaselt Jägalale on ka Narvas lõhe looduslik populatsioon välja surnud hüdroenergia tootmise tõttu. Nendes jõgedes on lõhe alles vaid tänu asustatud noorjärkudele. Rootsis hüdroelektrijaama põhjustatud veerežiimi muutuse tõttu hukkunud lõhe Foto: Martin Falklind
.jpg)
VÄIKE VOOLUHULK: Suvel kuivab Wooluvabriku käive sõna otseses mõttes kokku
Linnamäe hüdroelektrijaama haldava Wooluvabrik OÜ käive kvartalite kaupa
Allikas: Äripäeva Infopank
Kui talvel ja kevadel jääb Wooluvabriku käive 50 000 - 100 000 euro vahele, siis suvel võib väikese vooluhulga tõttu jääda see alla 10 000 euro. Sügiseti jääb see 50 000 euro kanti. Energiajulgeolekut Jägalal paisutamise jätkamiseks põhjusena tuua ei saa.
3,4 kilomeetri pikkuse jõelõigu kalanduslik väärtus on 256 000 eurot
Jägala alamjooksu kalandusliku väärtuse skeem, koostatud Rein Järvekülje uuringu alusel.
Infograafika: Eesti Kalastajate Selts
Linnamäe paisjärve ja Jägala joa alla jääb üle 7,5 hektari jagu potentsiaalseid lõhilaste kudealasid.
Teadlased on Jägala potentsiaalseks kalanduslikuks väärtuseks arvutanud 256 000 €, Linnamäe hüdroelektrijaama haldava Wooluvabrik OÜ ärikasum jääb majandusaastaaruannete järgi vaid 45 024 - 90 262 € vahele.
Anna oma allkiri vaba Jägala jõe toetuseks: https://petitsioon.ee/aita-taastada-jagala-lohejogi
Lisa kommentaar